Valgejärve matkarada

Valgejärve matkarada tutvustab Harjumaal asuvat looduskaitseala ja selle ümber olevaid loodusväärtusi. See jääb mõnusalt Loode-Eesti turismitalude ja puhkemajade lähedusse. Egas muud kui tuleb matk ette võtta!

Uneallika puhketalust saab Valgejärve matkarajale kahte teed pidi. Meie läheme tavaliselt Keila-Haapsalu maanteelt, sest nii saab mõnusa paraja ringi teha ega pea lõpus enam pikka metsateed tagasi käima.

RMK Valgejärve matkaraja pikkus on 6,5 km, kui lähened Padise poolt, või umbes 4 km, kui asud rajale Uneallika poolt. Raja algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal RMK puhkeplatsil või Keila-Haapsalu maantee pool. Vihmaperioodil või sulavete ajal võib metsarada, mis kulgeb Valgejärve raba ja Valgejärve vahel Pisuksenõmme teel, olla kohati väga märg.

Enne rajale minekut tasub midagi väikest kaasa võtta – rada on piisavalt pikk, et väike snäkk kulub ära.

Kui tuled grupiga Uneallikale, saad matkale kaasa haarata ka meie seemne-puuvilja müslibatooni. See on lihtne matkatoit, mis annab rajal energiat.

Hind: 1 € / tk

Kui lähed aga Padise poolt, siis Valgejärveni jõudmiseks tuleb läbida 2 km tähistatud metsateed. Edasi on kõik sama, kuna tegu on ringikujulise rajaga.

Mina soovitan teed alustada metsateelt üle liivamägede Pisuksenõmme teele ja lõpus alles üle järve mööda laudteed tulla. Ära siis “Allikas” viita maha maga – viit juhatab sind rabadevahelisest teest 50 m kaugusel asuva allikani. Seal saad täita veepudeli ning jätkata teed. Järve kaldal asub väike varjualune, kus on võimalik jalga puhata ning näha, kuidas järvelupja endistel aegadel kasutati. Üle järve viib 1,2 km pikkune laudtee 6 meetri kõrguse vaatetornini. Vaatetorn oli pikka aega külalistele suletud, aga nüüd on see uuesti ehitatud. Mine kindlasti!

Infostendidel ja tahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide ja kaitsealuste taimede tutvustused.

Valgejärv on Eestis üsna eriline. Järv on vaid 0,5–1 m sügavune, kuid selle põhja katab 2–3 meetri paksune järvelubja kiht. Lubi tekib tõenäoliselt järve voolavate lubjarikaste allikate mõjul.

Järvelubja kujunemine oli eriti intensiivne vahetult pärast jääliustiku taandumist. Tänapäeval tekib seda Eestis harva, sest selleks on vaja madalat ja suhteliselt sooja vett.

https://www.valgejarve.ee/content/rajast

Valgejärve matkarada kulgeb aladel, mida Riisipere mõis kasutas juba sajandeid tagasi. Matkarada järgib osaliselt 17. sajandist pärit Pisuksenõmme teed, mis viis mööda Selgküla vallseljakut rabade vahelt Lintsi metsavahitaluni. Tee oli kasutusel ka metsamaterjali veoks Ellamaa jaama pärast raudtee rajamist.

Mõisa ajal asusid tee ääres kaks metsavahitalu – Leesa ja Tori. Leesa talu paiknes matkarajast veidi eemal lagendikul, kus kasvavad veel vanad jalakad. Tori maja hävis enne sõda; selle asemele on rajatud hundiaed. Tori järgi on nime saanud Toripõhja raba.

Rabast kulges kaheharuline talitee, mida kasutati veel 20. sajandi keskel puude ja heina veoks. Tee on tänaseni maastikul hästi jälgitav.

Matkarajalt leiab ka piirikivi, mis märgib kunagist Nissi ja Kullamaa kihelkonna piiri. Tänapäeval eraldab see kahte maakonda.

Kohapärimus räägib, et Rukkimägedesse peideti vilja kas sõja või mõisniku eest. Teine kõrgem koht, Rauamägi, on seotud muistse rauatootmisega – viited soomaagile on näha kraavides hõljuvas pruunikas olluses.

Läheduses on mitme talu, näiteks Järveotsa talu jäänuseid: keldreid, kaeve ja vundamente.

https://www.valgejarve.ee/content/parandkultuuri-lood

NB! Matkarajal asub ka tipi telk, mis kuulub MTÜ-le Ellamaa Loodusselts. Tipi telgi kasutamise kokkuleppeks helista telefonil 5019255.

Igatahes loodetavasti on matka lõpuks mõtted juba Uneallika saunaga puhkemaja peal :)

Teisel pool, kus algab nn ametlik matkarada, on Järveotsa järv. Ümber 800 m pikkuse ja kuni 6,3 m sügavuse pikliku Järveotsa järve on samuti mõnus jalutada, sest ka idakaldal kulgeb rada. Paraku on kirdekaldal asunud hooned põlenud.

Laagri- ja supluspaik ning lõkkeplats asuvad järve põhjaotsas avaral laugel nõlval, kus saab ka paati sisse lasta. Kalastushuvilistele teadmiseks – kuna tegu on allikatest toituva umbjärvega, on vesi pruunikas, kuid väga puhas. Kalu on seal paraku vähe.

Paadisild, lõkkeplats ja raja parkla asuvad matkaraja alguspunktis Järveotsa järve läänekaldal. NB! Järvedel on mootorsõidukiga sõitmine keelatud nii suvel kui ka talvel.

Jalgrattarada Järveotsa–Valgejärve–Mustjärve piirkonnas

Matkaraja voldiku kaarti kasutades, mille saad välja printida, on võimalik jalgrattaga läbida ligi viisteist kilomeetrit metsateid ja tutvuda suurema piirkonnaga. Mustjärveni juhatab sind puidust silt. Turvaste külas leiad Tuhaaru allikad. Siin jõuab maapinnale Valgejärvest väljuv maa-alune oja. Paarsada meetrit Valgejärve poole edasi liikudes saad näha teelt viidastatud tõelisi krokodillinahkseid metsahiiglasi – suuri mände.

Jalgrattasõidu “maasikaks” on Rukkimäed, kus ka talvine suusamatk elamusi pakub.

Hea matkaja!

Pea meeles, et oleme osake loodusest. Tore, kui hoiad rada ka järgmistele külastajatele!

Valgejärve matkarajale on võimalus kaasa kutsuda matkajuht. Matkajuhi teenust pakub Ellamaa Loodusselts MTÜ kevadel ja sügisel. Matk kestab ca 3 tundi, mille käigus tutvustatakse rajal asuvaid vaatamisväärsusi ning räägitakse jutte pärandkultuurist, legendidest ja metsloomadest.

Loe täpsemalt ja prindi voldik lehelt: valgejarve.ee