Koha ajalugu

1000 aastat tagasi asus Pae küla mere ääres. 1200 aastat tagasi oli meri ilmselt 15-17 m kõrgem ja merepiir ulatus Uneallika kadastriüksuse piirini. Vihterpalu jõgi koos Leidissooga on jäänuk kunagisest uhkest fjordist, mille kaldal asus muistne viikingite asundus, mille algust dateeritakse II aastatuhandesse. Esmakordselt leidis Pae küla äramärkimist Taani kuninga hindamisraamatus. Tol ajal nimetati seda küla nimega Pathes. Arvatakse, et Pae küla võis olla ka 13. sajandil tsisterlaste majanduskeskuse keskpunkt. 

Uneallika talu on saanud oma nime kahest osast. Talukoha endine nimi on Hallika, see viitab allikale, mille iidne kiviosa on säilinud maaüksuse lõunapoolses küljes. Praegune nimi tuli seoses omanike müstiliste unenäoteekondaga. Saigi kokku Une+ allika= Uneallika. Nii sündiski koht, kus vanadest varametest ja kiviaedadest sai hubane kodune kohake ja kus on alati head unenäod.

Uneallika alguseks võib lugeda 2015. aasta 9. aprilli, sest siis algas selle talu uus hingamine.

Kohalikud viikingiaegsed kalmed, mis aegamööda oma arheloogiapärandit avavad, jäävad vahemikku 9-13. sajand. Nad heidavad valgust küla ja ümbruskonna jõukusele, samuti tollel ajal kombeks olnud taplustele.

Perenaise osavate näppude vahel on sündinud ehtesari, mis  on otseselt tekkinud viikingikalme leiubaasist ja lähikonna ümbrusest ja mis paeluvad siiani pilku oma erilisusega.

Kõige vanem leid ümbruskonnast tuli välja Leidissoost, kui kõndisime mööda muistsete küttide radu. Umbkaudu 2500 aastat vana pronksist nooleots sai pidulikult Muinsuskaitseametile üle antud.

Vaata ka artiklit kohaliku arheoloogiapärandi avastamisest: Detektoristidest abielupaar: päris varandust me veel leidnud ei ole